Just just, need on samad pontšikud, mida paljud mäletavad lapsepõlvest, olgu siis vanaema, ema või kellegi teise osava käe all valminud. Võttes ampsu, tunned, kuidas õhulised pontšikud suus sulavad. Vennaga poti ümber istudes ja nosides aina korrutasime- on alles väärt maius lapsepõlvest.... Aga ega see küpsetamise ettevõtmine meil nii lihtne ei olnud- taina kergitamine on suhteliselt pikaldane protsess ja tuli ka pliit leiutada, kus panni kõik augud saaks ümberringi ühtlaselt tuld.
Teen siis väikse ülevaate koos retseptiga sellest, kuidas mul need valmisid.
Tainas:
50 gr värsket presspärmi
2 muna
4 dl sooja piima (mitte kuum)
80 ml sooja vett
1 dl suhkurt
1.5 tl soola
1 dl õli
jahu
Taina valmistamiseks vedelda suurde kaussi pärm suhkruga. Lisa soe piim, vesi, lahti klopitud munad, sool, suhkur, õli. Sega veidi. Seejärel hakka lisama jahu kuni saad 20%sest hapukoorest veidi paksema taina. Täpset kogust ma ei oska öelda, jahu lisamine käib siia üldiselt tunde järgi, aga mul läks arvatavasti kuskil 300 grammi. Mida pehmem tainas jääb, seda pehmemad ja õhulisemad tulevad ka pontsikud.
Seejärel pane tainas sooja kohta 3 tunniks kerkima.
Selline näeb välja siis nõukaaegne pontšikupann. Neid pontšikuid saad küpsetada ka potis õli sees, aga mina kasutasin nostalgitsemiseks just seda panni.
Pannile valmistasime grilli kohale sellise atribuudi, sest pliit, kus neid vanasti küpsetati, lõhuti saunast välja.
Õli peab olema kuum. Kausist taina võtmiseks ja pannile panemiseks kasuta märgasid lusikaid, sest nii saad tainast kõige paremini kausist kätte ja hiljem lusika küljest lahti. Keera pontšikuid pannil kahvli abil. Kui tuli on suur, siis tuleb nad üpris kiiresti peale pannile panekut ümber keerata.
Valmis pontšikut keerutasin mina suhkru sees. Võib ka tuhksuhkurt peale raputada. Maitse asi.
Selline on pontsiku tekstuur seest. Mõnusalt õhuline ja pehme.
Selline nägi lühidalt välja siis minu pontšiku küpsetamine. Aeganõudev aga asi oli seda väärt !
näevad üliiiiiiiiiheaad välja...neelud!
VastaKustuta